Mine sisu juurde

Markkus Keel

Allikas: Vikipeedia
Markkus Keel
Markkus Keel (2022)
Isikuandmed
Kodakondsus Eesti
Sünniaeg 18. august 1995 (29-aastane)
Sünnikoht Rovaniemi
Kasv 193 cm
Hüpe 340 cm
Blokk 325 cm
Klubiandmed
Positsioon sidemängija
Koduklubi Bulgaaria Cherno More Baske
Särginumber 1
Klubikarjäär
2013–2014 Eesti Danpower Võru/NK
2014–2018 Eesti Pärnu VK
2018–2019 Austria SK Posojilnica Aich
2019–2020 Belgia Lindemans Aalst
2020–2021 Soome Akaa Volley
2021 Prantsusmaa Nice Volley-Ball
2021–2022 Iraan Sirjan Foolad
2022–2023 Eesti Bigbank Tartu
2023– Bulgaaria Cherno More Baske
Koondisekarjäär
2010–2013 Eesti noortekoondis
2017– Eesti võrkpallikoondis
Uuendatud seisuga: 09.08.2023

Markkus Keel (sündinud 18. augustil 1995 Rovaniemis) on eesti võrkpallur.

Ta kuulub alates 2017. aastast Eesti võrkpallikoondisse ning hooajast 2023/24 mängib ta Bulgaaria meistriliiga klubis Cherno More Baske.[1][2]

Sportlaskarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Noorteklassid

[muuda | muuda lähteteksti]

Markkus Keel mängis noorteklassides võrkpalli Pärnus Johannes Noormäe ja Toomas Jasmini käe all. Pärnu võrkpalliklubi noortevõistkondadega osaleti omavanuste Eesti meistri- ja karikavõistlustel, kus saadi mitmeid medaleid ning millest esimene ka korra võideti.[3]

Aastatel 2010–2013 kuulus Keel Eesti noormeestekoondisse (sündinud 1995 ja hiljem), kelle treeneriteks olid Toomas Jasmin ja Marko Mett. Koondisega osaleti omavanuste EM-valikturniiridel, kuid finaalturniirile pääsu ei tagatud.[4] Koondisega võideti 2013. aastal rahvusvaheline turniir Soomes.[5]

2014. aastal osales Keel koos paarilise Taavi Arulaga U20 rannavõrkpalli EM-il Itaalias, kus jõuti play-off ringi ning saadi kokkuvõttes 17. koht.[6] Ta on ühel korral (2014) tulnud ka Karli Allikuga Eesti U20 vanuseklassi meistriks.[7]

Eesti võrkpallikoondis

[muuda | muuda lähteteksti]

Markkus Keel mängis esimest korda Eesti võrkpallikoondises 2017. aasta mais kontrollkohtumisel Hispaania võrkpallikoondise vastu, mis kaotati 2:3.[8] Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril on ta esindanud Eestit kahel korral (2019 ja 2023).[9][10] Euroopa liigas on ta kuulunud koondisse nejal korral (2018, 2019, 2022 ja 2023) ning korra ka selle võitnud (2018). Samuti on ta kuulunud koondisse 2018. aastal Challenger Cupil.[11]

Klubivõrkpall

[muuda | muuda lähteteksti]

2013–2018 Eesti meistriliigas

[muuda | muuda lähteteksti]

Oma esimese hooaja (2013/14) Eesti meistriliiga tasemel tegi Markkus Danpower Võru/Noortekoondise ridades.[12] Võistkond osales Schenker Liigas, Eesti meistri- ja karikavõistlustel, kus parimaks tulemuseks jäi karikavõistlustel poolfinaali jõudmine.[3]

Järgneval hooajal (2014/15) liitus Markkus Pärnu võrkpalliklubiga, kuhu peatreeneriks tuli isa Avo Keel ja põhisidemängijaks vanem vend Martti Keel.[13] Klubi võitis Eesti meistri- ja karikavõistlused.[14][15] Teisel hooajal Pärnus (2015/16) osaleti CEV Cupil, kus eeringist edasi ei pääsetud ja CEV Challenge Cupil, kus jõuti 1/8 finaali.[16][17] Taas võideti Eesti karikavõistlused, samuti võideti Saja Liiga; Eesti meistrivõistlustel jäädi teiseks.[18][19] Markkus täitis taas meeskonnas teise sidemängija rolli. Kolmandal hooajal (2016/17) lahkus klubist Martti Keel ja Markkus sai hakata kandma meeskonnas põhisidemängija rolli. Kolmandat aastat järjest võideti Eesti karikavõistlused.[20] Credit24 Meistriliigas saadi teine ja Eesti meistrivõistlustel kolmas koht. Neljandal hooajal (2017/18) jätkas Markkus Pärnus põhisidemängijana.[21] Klubi osales CEV Challenge Cupil, kus jõuti 1/8 finaali. Credit24 Meistriliigas saadi teine koht ning Eesti meistrivõistlustel kolmas. Markkus valiti Credit24 Meistriliiga jaanuari parimaks mängijaks.[22]

2018–2022 Välismaal

[muuda | muuda lähteteksti]

Hooajaks 2018/19 sõlmis Markkus esimese välislepingu ning suundus Austria meistriliiga klubisse SK Posojilnica Aich/Dob.[23] Klubi osales CEV Meistrite liigas, kus langeti välja teises eelringis ning põhiturniirile ei pääsetud.[24] Eurohooaega jätkati CEV Cupil, kus jõuti 1/16 finaali. Kesk-Euroopa (MEVZA) liigas saavutati teine koht ning võideti Austria meistrivõistlused.[25] Markkus kuulus üldjuhul meeskonna põhikuuikusse.

Hooajal 2019/20 mängis Markkus Belgia meistriliiga klubis Lindemans Aalst.[26] Belgia karikavõistlustel võideti teine koht ning CEV Cupil jõuti veerandfinaali.[27][28] Belgia meistriliiga põhiturniir võideti, kuid liiga finaalturniir jäi välja mängimata koroonapandeemia tõttu.[29] Markkus mängis ennast selgelt meeskonna põhisidemängijaks ning tunnustati ka ühes liiga mängus parima mängija tiitliga.[30]

Hooajaks 2020/21 siirdus Markkus Soome meistriliiga klubisse Akaa Volley, mille peatreener oli Eesti treener Oliver Lüütsepp.[31] Meeskonnaga jõuti Soome karikavõistlustel final-fouri ning Markkus oli kindel põhimees väljakul.[32] Hooaja keskel ta vahetas klubi ning sai võimaluse liituda meditsiinilise jokkerina Prantsusmaa kõrgliiga klubiga Nice Volley-Ball sealse põhisidemängija vigastuse tõttu.[33] Kui algselt pidi Markkus mängima põhikoosseisus hooaja lõpuni, siis juba mõne mängu järel naasis vigastuspausilt meeskonna endine sidemängija ning Markkusele jäi vahetusmängija roll.[34] Klubi lõpetas Prantsuse meistriliiga kolmeteistkümnendana.[35]

Hooajal 2021/22 sai Markkusest esimene eestlane, kes on mänginud Iraani meistriliigas, mida peeti sel ajal Lähis-Ida tugevaimaks võrkpalliliigaks. Ta liitus Iraani meisterklubiga Sirjan Foolad.[36][37] Meeskond võitis septembris Aasia meistrivõistlused, kuid klubi mängis seda eelmise hooaja koosseisuga ning Markkus sealt osa ei võtnud. Aasia meistritiitliga kaasnes koht klubide maailmameistrivõistlustel Brasiilias, kuid segastel asjaoludel Keelt ka sinna meeskonnaga kaasa ei võetud. Hooaja esimeses pooles oli Markkus meeskonna põhisidemängija, kuid jaanuaris toodi meeskonda uus sidemängija, kes haaras selle rolli endale.[38] Iraani meistriliigas pääseti küll veerandfinaali, kuid lõpetati lõpuks kohalikud meistrivõistlused neljanda kohaga.

2022–

[muuda | muuda lähteteksti]

Hooajaks 2022/23 naasis Markkus Eestisse ning liitus kohaliku meistriliiga klubiga Bigbank Tartu.[39] Klubi osales CEV Challenge Cupil, kus jõuti 1/8 finaali.[40] Võideti Eesti karikavõistlused ja Balti liiga ning saadi Eesti meistrivõistlustel teine koht.[41][42] Markkus kuulus üldiselt meeskonna algkoosseisu, kuid mängude kulgedes tuli tal tihti jagada mänguaega Ronald Järvega.

Saavutused

[muuda | muuda lähteteksti]

Klubivõrkpall

[muuda | muuda lähteteksti]

Kesk-Euroopa (MEVZA) liiga

Balti liiga

Riikide meistrivõistlused

Riikide karikavõistlused

Koondis

[muuda | muuda lähteteksti]

Statistika

[muuda | muuda lähteteksti]
Mängud ja sidemängija efektiivsus[a] klubide eest Eurosarjades
Klubi Hooaeg CEV Meistrite liiga CEV Cup CEV Challenge Cup Allikad
Mänge
(geime)		 Efektiivsus Mänge
(geime)		 Efektiivsus Mänge
(geime)		 Efektiivsus
Pärnu VK 2015/16 2 (5) 2 (5) [43][44]
2017/18 3 (10) 55,00% [45]
SK Posojilnica Aich 2018/19 4 (13) 40,22% 2 (6) [46][47]
Lindemans Aalst 2019/20 5 (15) 23,75% [48]
Bigbank Tartu 2022/23 4 (16) 46,09% [49]
Kokku/Keskmine 4 (13) 40,22% 9 (26) 23,75% 9 (31) 50,55%

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Markkus Keele isa on endine eesti sidemängija ja praegune võrkpallitreener Avo Keel. Ta vanem vend on endine võrkpallur Martti Keel.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Mariel Gregor: Naaber ja Keel pääsesid esmakordselt koondise laagrisse, Pupart esialgu eemal Postimees arhiiv, 26.04.2017.
  2. ↑ Национал ще дирижира играта на "Черно море"... ВК Черно Море - гр. Варна facebook, 13.07.2023.
  3. ↑ 3,0 3,1 Markkus Keel Sporditulemused (vaadatud 15.12.2023).
  4. ↑ Poisid 95 Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv.
  5. ↑ Eesti U-18 noormehed võitsid turniiri Soomes ERR arhiiv, 03.09.2013.
  6. ↑ Noored rannavõrkpallurid said EM-il 17. koha ERR arhiiv, 07.09.2014.
  7. ↑ Lühidalt spordist Saarte Hääl arhiiv, 05.08.2014.
  8. ↑ Eesti võrkpallikoondise teine koosseis andis Hispaaniale vägeva lahingu ERR, 21.05.201.
  9. ↑ Selgus EM-finaalturniirile sõitva meeste võrkpallikoondise koosseis ERR, 10.09.2019.
  10. ↑ Peatreener Alar Rikberg avalikustas EM-finaalturniirile sõitva rahvuskoondise koosseisu Eesti Võrkpalli Liit, 20.08.2023.
  11. ↑ Võrkpallikoondis alustab Challenger Cupi Portugali vastu ERR, 19.06.2018.
  12. ↑ Enn Hallik: Võrkpallurid katsuvad nüüd Ozolniekit ja Tartut Pärnu Postimees arhiiv, 19.11.2013.
  13. ↑ Lõplikult komplekteeritud Pärnu seab kõrgeid eesmärke ERR arhiiv, 16.07.2014.
  14. ↑ Enn Hallik: Pärnu võitis Eesti võrkpallikarika! Pärnu Postimees arhiiv, 16.12.2014.
  15. ↑ Enn Hallik: Hindrek Pulga soolo algatas võidupeo Pärnu Postimees arhiiv, 21.04.2015.
  16. ↑ Eno-Gerrit Link: Kreeka klubi lülitas pärnakad CEV-karikasarjast välja Pärnu Postimees arhiiv, 18.11.2015.
  17. ↑ Mariel Gregor: Valed otsused maksid kätte ja eneseületus jäi sündimata Postimees Sport arhiiv, 29.01.2016.
  18. ↑ Enn Hallik: Võrkpallimehed kordasid karikavõitu Pärnu Postimees arhiiv, 29.12.2015.
  19. ↑ Alver Kivi: Saarlased võitsid Pärnuga võrkpalli Saja liiga turniiri Saarte Hääl arhiiv, 15.03.2016.
  20. ↑ Mariel Gregor, Siim Kaasik: Keele ootamatu käigu tõttu jäi tiitel Pärnule Postimees arhiiv, 30.12.2016.
  21. ↑ Märt Pilme: Võrkpalliklubi ei pikenda põhilibero lepingut Pärnu Postimees arhiiv, 18.07.2017.
  22. ↑ Eno-Gerrit Link: Pärnakas valiti meistriliigas kuu parimaks mängijaks Pärnu Postimees, 01.02.2018.
  23. ↑ Kris Ilves: Veel üks eestlane võrkpalli Meistrite liigas: Keel lõi käed Austria meistriga Postimees, 25.05.2018.
  24. ↑ Keel ja Posojilnica võitsid, ent langesid konkurentsist ERR, 01.11.2018.
  25. ↑ Keel krooniti Austria meistriks, Venno võitis Türgis pronksi ERR, 25.04.2019.
  26. ↑ Markkus Keel siirdub Belgiasse ERR, 19.06.2019.
  27. ↑ Keele koduklubi Aalst alistus oma viiendas Belgia karikafinaalis Roeselarele ERR, 17.02.2020.
  28. ↑ Venno klubi oli eurosarja veerandfinaalis võidukas ERR, 26.02.2020.
  29. ↑ Nädal piiri taga: Keel ja Aalst võitsid Belgias põhiturniiri ERR, 11.02.2020.
  30. ↑ Võrkpallurite nädal piiri taga: Keel ja Aalst jätkavad Belgias heas hoos ERR, 24.12.2019.
  31. ↑ Markkus Keel sõlmis lepingu eestlase juhendatava Soome klubiga ERR, 23.05.2020.
  32. ↑ Markkus Keel tõi koduklubile ühe mänguga kaks võitu ERR, 30.10.2020.
  33. ↑ Võrkpallikoondislane Markkus Keel siirdub Euroopa tippliigasse ERR, 19.01.2021.
  34. ↑ Reijo Mälton: Markkus Keel: Akaast Nice’i siirdumine oli vastuoluline, aga raha pärast ma seda ei teinud Võrkpall24, 21.03.2021.
  35. ↑ Nädal piiri taga: Treial pääses finaali, Aganits võitleb hõbeda nimel ERR, 05.04.2021.
  36. ↑ Karl Rinaldo: INTERVJUU | Iraani siirdunud Markkus Keel: keegi ei teinud mulle liiga, Viiber ja Vanker väärisid kohta koondises Võrkpall24, 12.09.2021.
  37. ↑ Võrkpallikoondislane Markkus Keel siirdub Euroopa tippliigasse ERR, 10.09.2021.
  38. ↑ Karl Juhkami: Iraan pakkus Eesti koondislasele üllatusi igal sammul Postimees, 18.04.2022.
  39. ↑ Eesti koondise sidemängija Markkus Keel liitub Bigbank Tartuga! Bigbank Tartu facebook, 22.08.2022.
  40. ↑ Tartu Bigbank näitas Portugali liiga liidrile hambaid, ent pidi siiski kaotusega leppima Eesti Võrkpalli Liit, 30.11.2022.
  41. ↑ Emotsionaalne finaal: pikast reisist vihaseks aetud Tartu Bigbank krooniti Aadu Luukase karika võitjaks Eesti Võrkpalli Liit, 17.12.2022.
  42. ↑ Uskumatu mäng! Selver/TalTech alistas Tartu Bigbanki 3:2 ja krooniti esmakordselt Eesti meistriks! Eesti Võrkpalli Liit, 05.04.2023.
  43. ↑ 2016 CEV Volleyball Cup - Men Statistics CEV (vaadatud 15.12.2023).
  44. ↑ 2016 CEV Volleyball Challenge Cup - Men Statistics CEV (vaadatud 15.12.2023).
  45. ↑ 2018 CEV Volleyball Challenge Cup - Men Statistics CEV (vaadatud 15.12.2023).
  46. ↑ 2019 CEV Volleyball Champions League | Men Statistics CEV (vaadatud 15.12.2023).
  47. ↑ 2019 CEV Volleyball Cup | Men Statistics CEV (vaadatud 15.12.2023).
  48. ↑ CEV Volleyball Challenge Cup 2020 | Men Statistics CEV (vaadatud 15.12.2023).
  49. ↑ CEV Volleyball Challenge Cup 2023 | Men Statistics CEV (vaadatud 15.12.2023).

Märkused

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Sidemängija efektiivsust hinnatakse rünnakute kvaliteedi järgi peale tõstet. Hinnangu saamiseks peab sidemängija mängima vähemalt 3. mängus ning sooritama minimaalselt 10% meeskonna tõstetest.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti koondise koosseisud
Eesti – Euroopa Liiga 2018 – 1. koht
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Markkus_Keel&oldid=6674174"